Rubriik Eesti rahvakalender

Leheristipäev ehk heinaristipäev

Ristipäevade kolmandal neljapäeval tähistatav püha kannab nime leheristipäev, mõningates Eesti paikades nimetatakse seda püha heinaristipäevaks. Vanad eestlased nimetasid selle püha loodusmuutuste järgi ning see tähistas aega, kus rohelised lehed hakkasid puid katma ja maa muutus roheliseks. Loodusmuutusi jälginud eestlased panid…

Linnuristipäev

Linnuristipäev on ristipäevade teine järjestikune pühaks peetud neljapäev mais, mille õige tähistamisega kindlustati tulevaks aastaks saagiõnn ja viljakus.Peamiselt tähendas linnuristipäev aega, kus rändlinnud olid oma ränded ära teinud ja algas vilgas lindude pesitsusaeg. Peale seda päeva sai alustada vilja külvamist…

Tuuleristipäev

Ristapäev, ristlapäev või räüsäpäev. Eesti rahvakalendris on kokku neli neljapäevadele langevat tänases kõnepruugis ristipäeva, mis justkui oleks võetud otse kirikukalendrist, kuid nende päevade sisu on sügavamal ja kaugemal eestlaste minevikus, sest need tähtpäevad jälgivad muutuseid looduses. Nendeks neljaks päevaks on…

Kadripäev on tulekul

Kadripäeva tähistatakse Eesti rahvakalendri järgi 25 novembril. Kadrisid ehk kadrisante võib kodudesse oodata kadrilaupäeval ehk 24 novembri õhtul. Kadrilaupäev on oodatud püha, sest lõbusad seltskonnad on riietanud ennast valgesse rõivastatud neidisteks. Õige kadrisandi rõivastusest ei puudu valgeid pitse-satse, seelikuid, õlasalle…