Eesti vanarahva jaoks tõi november endaga kaasa juba talve, kuud iseloomustasid külmad marutuuled. Novembrit kutsutakse rahvasuus veel ka hingedekuuks kui ka mardikuuks. Kui vaadata vanu kirikudokumente, siis näeme, et paljud abielud sõlmiti just talvekuudel ning mardipäev oli esimene selline püha,…
Simunapäeva tähistatakse 28 oktoobril, eestlaste uskumustele iseomaselt on ka see talve saabumist tähistav tähtpäev seostatud isikunimega. Siim tegevat sillad soode peale, looduse talvisemaks muutmist jätkavad seejärel Mart, Kadri, Nigul ja Toomas. Simunapäeva täistavad veel hõimuvennad soomlased, kelle regilaulud on üles…
Vanade eestlased pidasid viimast ehk neljandat ristipäeva kõige olulisemaks, sest siis võeti ette suurimad ohverdamised maausu jumalatele. Kuna suurt ristipäeva nimetatakse ka tavaminemispühaks, siis ohverdati ka elusolendeid, kes jõudsid rituaali tagajärjel otse jumalate juurde. Eesti maausu kommete järgi on neljapäev…
Ristipäevade kolmandal neljapäeval tähistatav püha kannab nime leheristipäev, mõningates Eesti paikades nimetatakse seda püha heinaristipäevaks. Vanad eestlased nimetasid selle püha loodusmuutuste järgi ning see tähistas aega, kus rohelised lehed hakkasid puid katma ja maa muutus roheliseks. Loodusmuutusi jälginud eestlased panid…
Linnuristipäev on ristipäevade teine järjestikune pühaks peetud neljapäev mais, mille õige tähistamisega kindlustati tulevaks aastaks saagiõnn ja viljakus. Peamiselt tähendas linnuristipäev aega, kus rändlinnud olid oma ränded ära teinud ja algas vilgas lindude pesitsusaeg. Peale seda päeva sai alustada vilja…
