Vanade eestlased pidasid viimast ehk neljandat ristipäeva kõige olulisemaks, sest siis võeti ette suurimad ohverdamised maausu jumalatele. Kuna suurt ristipäeva nimetatakse ka tavaminemispühaks, siis ohverdati ka elusolendeid, kes jõudsid rituaali tagajärjel otse jumalate juurde. Eesti maausu kommete järgi on neljapäev…
Ristipäevade kolmandal neljapäeval tähistatav püha kannab nime leheristipäev, mõningates Eesti paikades nimetatakse seda püha heinaristipäevaks. Vanad eestlased nimetasid selle püha loodusmuutuste järgi ning see tähistas aega, kus rohelised lehed hakkasid puid katma ja maa muutus roheliseks. Loodusmuutusi jälginud eestlased panid…
Linnuristipäev on ristipäevade teine järjestikune pühaks peetud neljapäev mais, mille õige tähistamisega kindlustati tulevaks aastaks saagiõnn ja viljakus. Peamiselt tähendas linnuristipäev aega, kus rändlinnud olid oma ränded ära teinud ja algas vilgas lindude pesitsusaeg. Peale seda päeva sai alustada vilja…
Ristapäev, ristlapäev või räüsäpäev. Eesti rahvakalendris on kokku neli neljapäevadele langevat tänases kõnepruugis ristipäeva, mis justkui oleks võetud otse kirikukalendrist, kuid nende päevade sisu on sügavamal ja kaugemal eestlaste minevikus, sest need tähtpäevad jälgivad muutuseid looduses. Nendeks neljaks päevaks on…
Kadripäeva tähistatakse Eesti rahvakalendri järgi 25 novembril. Kadrisid ehk kadrisante võib kodudesse oodata kadrilaupäeval ehk 24 novembri õhtul. Kadrilaupäev on oodatud püha, sest lõbusad seltskonnad on riietanud ennast valgesse rõivastatud neidisteks. Õige kadrisandi rõivastusest ei puudu valgeid pitse-satse, seelikuid, õlasalle…
