Vanade eestlased pidasid viimast ehk neljandat ristipäeva kõige olulisemaks, sest siis võeti ette suurimad ohverdamised maausu jumalatele. Kuna suurt ristipäeva nimetatakse ka tavaminemispühaks, siis ohverdati ka elusolendeid, kes jõudsid rituaali…

Ristipäevade kolmandal neljapäeval tähistatav püha kannab nime leheristipäev, mõningates Eesti paikades nimetatakse seda püha heinaristipäevaks. Vanad eestlased nimetasid selle püha loodusmuutuste järgi ning see tähistas aega, kus rohelised lehed hakkasid…

Linnuristipäev on ristipäevade teine järjestikune pühaks peetud neljapäev mais, mille õige tähistamisega kindlustati tulevaks aastaks saagiõnn ja viljakus. Peamiselt tähendas linnuristipäev aega, kus rändlinnud olid oma ränded ära teinud ja…

Ristapäev, ristlapäev või räüsäpäev. Eesti rahvakalendris on kokku neli neljapäevadele langevat tänases kõnepruugis ristipäeva, mis justkui oleks võetud otse kirikukalendrist, kuid nende päevade sisu on sügavamal ja kaugemal eestlaste minevikus,…